kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi NSVL-Ida-Europa- rumenia,Bulgaria,pola,tsehhoslovakkia,jugoslavia,albaania,ungari,saksaDV,Aasia-Hiina Mongolia,p-korea,p-vietnam,laos,kambodsa-Amerika-Kuuba Sotsialismimaades tulid võimule kommunistid keda toetasid sõjavägi ja julgeolekuorganid.KGB. Sotsialistlik Sõprusühendus 10-NL,Viet,Pol,Rum,Sak,Tse,Ung,Bulg,Kub,Mong.välja jäid Hin,Jugo,Alban,P- kor,ei tahtnu Läänega koostöö,mõjusfärist väljas,kaugel asus.sotsialistlik orientatsion-moskva meelse poliitika levitamine ja kontroll arenguriikides afr asi.kontroll tuli rahalise,sõjalise,majanduse kaudu.N:Konga,Somaalia,Benin,Eti Oopia.Poliitiline süsteem sotsialistlikes maades oli ühtlustatud NL eeskujul:Valitsev partei,kommi partei, Isikuvõim,Juht meelepärane moskvale(liberaalne),tsensuur.Smaades oli eeskujuks NL majandus:riigistatud
(Sõjajärgsed aastad olid viletsad. Toiduaineid, tarbekaupasid ei jätkunud. Kasutati tutvusi kaubanduses ja müüjatele maksti altkäemaksu. Pisitasa olukord paranes elamuehitus, heakord, ilmusid autod ja mootorrattad, külmkapid ja televiisorid. Aga mahajäämus Läänest jäi.) 17. Millised muutused toimusid kultuuris? ( allutati kontrollile ja plaanile. Pidid maalima, kirjutama või muusikat tegema nõukogulikult sotsialistliku realismi põhimõõteil. Kui ei tahtnu, siis võisid vabrikusse tööle minna. Kui sõna kuulasid, siis võisid natukene ka südamelähedasi asju teha.) 18. Millised muutused toimusid isetegevuses ja seltsielus? (seltsid kaotati. Loodi nõukogulikud klubid ja kultuurimajad. Seal kontrolliti tegevust. Tohtis laulda Leninist- Stalinist... Aja jooksul isetegemine vähenes. Hakati kodus televiisorit vaatama, käidi ühiselt linnas teatris, kontserdil.) 19. Mis oli välis-Eesti kultuur? Kumb oli edukam ja rahvuslikum
B e c a u s e , th e m o st b e a utiful thin g s in th e world c a n n ot b e s e e n with y o ur e y e s , it m u st b e felt with y o ur h e ar P äik e o n alati ko h al, va h el p ol e lihts alt m ei d. Lahku s o n k e el mi d a kurt kuul e b ja pi m e n ä e b . You m a d e m e want y o u. Dont s p arkl e in front of m e , if y o u'r e m e a nt to b e s hin e in s o m e o n e el s e s ky. S a a n mi s tah an, ja kui ei s a a , ei tahtnu d piis av alt Ye a h y o u c o uld b e bi g b o n e d Larg e lo okin g like y o ur ow n You c o uld b e th e m o d el typ e S kinny with n o a p p et S h ort st a ck bla ck or whit e Lon g a s y o u d o wh at y o u like. Tunn e d m ei d v ä h e , kuulnu d ol e d p alju, u s u vaid s e d a mi d a is e ol e d n äinu d. P e o pl e c h a n g e , y o u c h a n g e . H e a v e n d o s e n't want m e , a n d H ell is afraid that i m a y tak e it o v e r.
Oi sedä avvu, mis meehel nüüd ol'l. Kunigas annu' vahtse käsü: "Siinsamah mõtsah om üts nõnasarv, kiä kõik purutas, kes ette johus, surma' tuu ärä." Miis lännü jälle mõtsa poole, vidänü umma mõõka takah ja mõtelnu: "Üteh paag'ah iks surm saia om, kuniga käskü piät täütmä, ehk lätt jäll õnnes." Hääkene küll, lännü mõtsa. Nõnasarvik tullu vasta, et mõts rogises õnne. Miis joosnu üte puu takast tõõse taade, saanu üte tamme taade, nõnasarvik tahtnu sarvega läbi tamme mehe sisse lüvvä ja löönü, a jäänü sarve piti tamme sisse kinni. Miis karanu mano ja niitnü [= neetinud?] kõvaste sarve tõselt puult är: "Saisa!" Vägimiis võtnu nüüd jäll uma mõõga, lännü kuniga mano ja ütelnü: "Sääl ta om mõtsah, sarve piti tamme küleh kinne, minge tapke timä maaha ja tooge ärä." Mintü kaema, ol'l ka nii. Perüs vägimehe tükü'. Kunigalle saadetu tiidmene, et kolm kunigat tuleva' timä pääle sõdima
annaabi.ee 
