Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
Mesopotaamia ühiskondlike olude mõistmiseks. Määrastes iga kuriteo eest kindla karistuse,
püüdsid seadused kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu
ümberkäimise, kliendi petmise, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja paljude muude
kuritegude vastu.
Kui süüdlane ja kannataja olid oma seisuselt võrdsed, siis kehtis karistuse määramisel
põhimõte "silm silma ja hammas hamba vastu". Nii oli tapmisel või surma tahtmatulgi
põhjustamisel karistuseks surmanuhtlus, vigastuse tekitajat aga karistati samasuguse
vigastusega. Surmanuhtlust määrati ka paljude varavastaste kuritegude puhul. Näiteks teolt
tabatud murdvaras tuli kohapeal hukata.
Kuriteole samaga vastamise põhimate kehtis aga vaid siis, kui osapooled olid oma
ühiskondlikult seisundilt võrdsed. Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia
elanikonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui vaba kodanik