Lepinguvälised võlasuhted
Süüteooria ja tahtlusteooria määratlevad seda, mis on oluline tahtluse kui süü vormi olemasoluks:
Tahtlusteooria järgi on tegu tahtlik üksnes siis, kui isik teadis teo õigusvastasusest.
Süüteooria järgi ei eelda tahtlus teo õigusvastasusest teadmist - piisab vaid tahtlusest teo faktiliste
asjaolude suhtes.
(Analoogia keelueksimusega vs eksimusega faktilistes asjaoludes karistusõiguses)
VÕS 104 lg 5 viitab tahtlusteooriale.
Nt: võib väita, et juriidilise isiku juhatuse liikme poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikku-
mine (TsÜS 36) saab olla üksnes tahtlik rikkumine. Kui juhatuse liige teadis juriidilise isiku maksejõuetusest
ega esitanud pankrotiavaldust, siis on tema tegu (tegevusetus) tahtlik üksnes süüteooria seisukohalt. Tahtlus-
teooria järgi oleks lisaks vajalik, et ta teadis ka tegutsemise kohustusest, s.o. TsÜS -st 36.
70