Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II
Tahtlusega väljendub isiku teadlik
soov rikkuda mingisugust kohustust. Tahtluse puhul võib olla tegemist kas otsese või
kaudse tahtlusega.
Otsese tahtluse korral isik tahab, et tema tegu põhjustaks õigusvastase tagajärje.
Kaudse tahtluse korral õigusvastase tagajärje saabumist otseselt ei soovita, kuid isik
on sellega nõus, kui see saabub.
§ 104 lg 5 järgi ei ole tahtlust sellisel juhul, kui kahju põhjustanud teo toime pannud
isik, ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. See on tahtluseteooria väljenduseks.
Näide: isik ei teadnud mingisugusest tegutsemise keelust, sellisel juhul ei saa öelda, et
ta tegutses tahtlikult, kuid võimalik on ette heita hooletust.
Süüteooria korral ei sisalda tahtlus seaduses sätestatud kohustuse teadlikku rikkumist,
küll aga õiget ettekujutust õigusrikkumise faktilistest asjaoludest. Isik peab aru saama
oma faktilisest käitumisest.
70. Mida tähendavad hooletus, missugused on hooletuse liigid ja mida tähendab
kutsealane hooletus?