Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)
KARS - KarS deliktistruktuur toetub kontinentaaleuroopaliku karistusõigusmõtte
rikkalikule kogemusele, piirdumata samas mõne üksiku Euroopa riigi karistusseadustiku
mehhaanilise kopeerimisega. Pigem on tegemist iseseisva kodifikatsiooniga.
Eesti uue karistusõiguse eripära on selles, et juba süüteo legaaldefinitsioonis tuuakse ära
deliktistruktuur (koosseisupärane, õigusvastane, süüline tegu)
Süüteoga on tegemist ainult siis, kui tegu on toime pandud tahtlikut, erandina ka
ettevaatamatusest (KarS §15), süüteo eest saab karistada vaid isikut, kes on selles süüdi
(32) jne.
Eesti KarS reformi käigus loobuti nõukogude karistusõigusele omasest neljaelemendilisest
süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik
süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1.
Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü)