Eesti Punane Rist
8
4.EESTI PUNASE RISTI HASARTMÄNGUD
Eesti punase risti pidev mure oli oma tulubaasi laendamine. Kuna mängukaartide äri läks
küllaltki hästi, siis hakati uurima ka muid mängudelt teenimise võimalusi. Pole võimatu, et
vihjajad ja eeskuju andjateks olid soomlased, kus esimesed saksamaalt toodud
mänguautomaadid pandi üles juba 1920ndatel aastatel. Kuna tulusalt ärai hallata tahtjatesat
polnud puudus,siis vaid heategevusorganisatisoonidelt.
1933.aatal sai eesit loa hasartmänguse korraldamiseks Eesti Punane Rist. EPRi peavalitsus
sõlmis lepingu Tarutu Telefonivabrikuga, et vabrik valmistab 300 mänguatutomaati, paigutab
need ja kontrollib töötamist. EPR vabrikule raha ei maksnud vaid loobutas kolme aasta
jooksul mängude brutotulust 40 protsenti ning pidi töökorras aparaadid saama oma valdusse
1936 a.
annaabi.ee 
