Pragmatism
”
(James, Usutahe, lk 113.)
Teiseks, tahtevabadus tähendab pragmatistlikult mõistetuna uudsust maailmas, st õigust
oodata, et tulevik ei korda minevikku. Indeterministid arvavad, et maailm võib paremaks
muutuda. Determinismi seisukohalt on ainult paratamatus ja võimatus kaks kategooriat,
millega saab maailma iseloomustada, võimalikkus tuleneb aga inimlikust teadmatusest. Seega
annab indeterminism e õpetus tahtevabadusestlootust – nagu ka usk Jumalasse. Kui maailm
oleks täiuslik, siis poleks meil muidugi alust pooldada indeterminismi:
“Kui minevik ja tulevik oleksid laitmatult head, kes tahaks siis tahtevabadust.
Kes ei ütleks siis koos Huxley’ga[79]: “Keeratagu mind iga päev üles kui kella, et
ma käiksin raudse paratamatusega õigesti, ning mulle poleks vaja muud
vabadust.” Vabadus täiuslikus maailmas tähendaks vaid vabadust muutuda
halvemaks, kuid kes oleks nii arutu, et sooviks seda
annaabi.ee 
