Pragmatism
ma käiksin raudse paratamatusega õigesti, ning mulle poleks vaja muud
vabadust.” Vabadus täiuslikus maailmas tähendaks vaid vabadust muutuda
halvemaks, kuid kes oleks nii arutu, et sooviks seda.” (James, Pragmatism, lk
54.)
Ainukene võimalikkus, mida soovib terve mõistusega inimene, on Jamesi arvates asjade
paremaks muutumise võimalikkus. Meie tegelikus maailmas on tema sõnul piisavalt alust
sellist võimalikkust soovida.
Usk tahtevabadusesse ei räägi vastu ka Jumala tahtele, kui oletada, et see ei välista võimalikke
(juhuslikke) sündmusi. James selgitas seda nii: nagu malemeister võidab alati algaja, on ometi
palju võimalusi, kuidas ta seda teeb.