Sören Kierkegaard
eksistentsialismile, käsitleb esimesena Kierkegaard.(Meos 2000)
Subjekti eksistentsil minul on filosoofiline eriseisund. Kierkegaard lõhub
armutult need piirid, mis Descartes'i tunnetuslik positsioon on üksikisiku ümber
püstitanud. Need müürid on seisnud puutumatuna kakssada aastat; nüüd lööb
Kierkegaard nendesse lõhe, mille kaudu eksistentsialism saab läbi tungida.(Meos
2000)
Lähtepunktiks on siin mõte, et mittetunnetatud ja tahtevaba olemine ei vääri
eksistentsi nime. Kuivõrd kerge on inimesel saada mingi grupi osaks, ühineda teiste
eesmärkide, rollide, kommete ja ajalooliste vormidega lasta neil enda eest otsustada.
Kuivõrd raske on seda vältida: Kierkegaardi käsitluse dramaatiline, argimõtlemise ja
kogu tavapärase mõtlemise tulejoonele asetav tees on, et eksistentsi ähvardab kõikjal
8
selle kadumine. Enese kaotamine on reegel, autentne olemine erand. See seisukoht
annaabi.ee 
