Eesti XX sajandi algul
1919-1924 aastatel. Sakslased üritasid jätta muljet, et tegemist on vabatahtlikega.
Mobiliseeritule anti valiku, kas minna leegioni, sõjaväe abiteenistusse või Saksamaale
tööteenistusse. Algas mobilisatsiooniealiste meeste põgenemine Soome- Eelistati
Soome vennasrahva mundrit võitlemiseks Nõukogude Liidu vastu.
Narva pataljon: Vähestest inimestest, kes liitusid Eesti leegioniga tehti Narva
pataljon. Pataljon paistis välja oma võitlusvõime ja tahtepoolest, kuid kandis ränki
kaotusi.
1944 aasta
Punaarmee jaanuaripealetung: 14. jaanuaril 1944 alustasid Leningradi, Volhovi ja
2. Balti rinde väed Leningradi ja Novgorodi all pealetungi ja murdsid Saksa
kaitseliinid mimtes kohas läbi. Sakslased pidid taanduma ning järgnevates
taandumislahingutes kandsid Saksa üksused tõsiseid kaotusi, kuid ei lasknud end
ümber piirata ehk väe põhijõud säilis. Mitmetest Eesti pinnale taandunud Saksa
üksustest olid kaotanud oma võitlusvõime