keelduda, kui teised teda mängima kutsuvad. Kasvab mälu osakaal teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel, laps hakkab intuitiivselt kasutama lihtsamaid meeldejätmise strateegiaid. 6 aastase lapse mälu ja tähelepanu Lapse tähelepanu maht suureneb, kuid tema keskendumisvõime on veel lühiajaline. Uue omandamisel teadvustab kordamise vajadust, kuigi meeldejätmise strateegiaid kasutab ta veel juhuslikuit. 7 aastase lapse mälu ja tähelepanu Laps on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks, ta suudab tähelepanu kontsentreerida ning püsib ülesande juures kuni selle lõpetamiseni. Tähelepanu maht ja tajuprotsesside areng võimaldavad tal samaaegu teha mitut tegevust ning keskenduda mitmele eesmärgile. Laps ei teadvusta veel ega kasuta õppimise strateegiaid, kuigi võib õpetamise korral seda lühikest aega teha,näiteks: jätta esitatud nimekirjast meelde sõnu üldnimetuse järgi( loomad, linnud, toit
lastega. TAHTE ARENG. Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumis- motiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta jääb veel üsna tugevasti alla koolilapsele. Eelkooliea vältel kujuneb pikkamööda oskus püsida eesmärgil. Ülesande jaotamine etappideks, eesmärgi saavutamise teede näitamine aitavad lapsel organiseerida oma toiminguid ja muuta need sihipäraseks. Oluline tähtsus käitumise sihipärasuse kujunemisel on ülesande täitmise edul või ebaedul. Kui nooremas eelkoolieas ebaedu ei mõjuta oluliselt
annaabi.ee 
