Õiguspsühholoogia ekspertiis
Kehtiv kriminaalseadus ei räägi kusagil afektist, vaid kasutab õiguslikku määratlust "äkki
tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund", millele psühholoogias vastab termin
"füsioloogiline (või psühholoogiline)" afekt. Selline füsioloogilise nimetuse kasutamine
tuleneb ajaloost, kui füsioloogilist kasutati patoloogilise vastanduna (ei ole mitte patoloogiline
vaid füsioloogiline seisund).
Õigusliku määratluse põhiline huvi on nimetatud seisundi vastu seoses tahtefunktsiooni
pärssumisega (inimene ei kontrolli enam täielikult oma tegusid). "Vaba tahe" on aga vastutuse
eeltingimus. Sellega nõustub ka psühholoogia, et tõepoolest afekti korral väheneb inimese
võimetegelikkust adekvaatselt tajuda ja ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Võime ei ole mitte
täielikult kadunud, vaid on piiratud.
Afekt avaldub inimese välimuses (veri näkku või valge, hingamine, hääletämbri ja valjuse
annaabi.ee 
