Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“
Schaper lahendab surmaküsimuse iga tegelase puhul erinevalt, kuid alati
väärikalt, kujutamata seda üleliia suurejooneliselt. Gnidin jutustuses „Epitaaf patrioodile“
sureb oma au ja põhimõtteid kaitstes, loos „Maailma lõpp Hiiumaal“ kirjeldab autor tegelase
loojakarja lahkumist äärmiselt ilmekalt järgmiste sõnadega: „Tema petrooleumilamp, mille
kõrval ta tugitoolis istus ja mis veel surnu kõrvalgi truult põles, hakkas ükskord koledasti
tahma ajama, täites kogu toa tahmalooriga, mis sadestus kõikjale. Tema pääsenud hing aga oli
valge ja puhas nagu lumi, mis tol ajal Hiiumaale langes.“ Peategelase Komissarovi lahkumine
„Vaenulikus õnnes“ illustreerib samuti hästi Schaperi head tunnetust: „Kaks päeva hiljem
leidis Vaska oma eaka härra kokkuvajunult muresohval istumas, käte vahel von Engelhardti
põldude ilusaim linapeo, kahvatul tardunul näol väga õnnelik naeratus.“ Leedu päritolu