Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Krasnojarski ja Vladivostoki piirkonnas. Viimase külje alla rajasid 1898. aastal
kümmekond peamiselt hiiu peret Liivi ehk Novaja Liflandia Küla, mis ajapikku venis
ranniku mööda ligi viieteistkümne kilomeetri pikkuseks, ulatudes Bolsekamenski linnani.
Hiidlaste külaotsa kutsuti "Kõpu otsaks", kuna suurem jagu asunikke oli pärit Kõpu
poolsaarelt Kõrgessaare vallast. Teised Liivi küla asunikud pärinesid Käinast, Muhust,
Pöide ümbrusest Saaremaalt ja Tahkurannastki37. Liivi küla naabrusesse tekkis 1903.-
1904. aasta paiku veel Linda küla.
34 Kulu 1997: 84
35 Viikberg 1988: 285
36 Viikberg, Vaba 1984: 148
37 Mäger 1970: 216-217
Enne 1860. aastate suurt ümberasumislainet elas Peterburi kubermangu Oudova
(Gdovi) maakonnas 80 eestlast Joala külas Narva jõest ida pool, lisaks 2442 eestlast Peipsi
järvest kirdes Luuga maakonnas, ning tsaaririigi pealinna kaitseks Kotlini saarele rajatud
Kroonlinna mereväekindluses veel tuhat eestlast38