väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile püstitatud ausammas. See tähistab Pätsi sünnikohta ning on püstitatud kui Eesti riigi ühele rajajale ja Vabadusristi kavalerile. Ausammas avati 25. juuni 1939. Kultuur. Tahkuranna vallal on pikaajalised kultuuritraditsioonid. 1867. aastal toimus Uulus esimene Pärnumaa Kihelkonna laulupidu. Tahkurannast on pärit koorijuht, helilooja ja muusikamees ning ka laulu ,,Ööbikule" viisi autor Karl Ramm. Tahkuranna vallavalitsus on vallaelanikele loonud võimalused vaba aja veetmiseks, korraldamiseks ja kultuuriürituste toimumiseks. Haridus. Tahkurannas võib saada alghariduse Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis või Uulu Lasteaias, põhihariduse aga Uulu Põhikoolis. Lasteaias toimub laste päevahoidmine, alghariduse võimaldamine ja laste kooliks ettevalmistamine. Alates 1994
Ta oli üdini rahvuslikult meelestatud ja üdini demokraatlik. Jaan Tõnissoni tegevuspiirkonnaks oli Lõuna-Eesti ja tema tegevuse keskuseks Tartu. Lõuna-Eesti oli sajandivahetusel mõneski suhtes Põhja- Eestist ees. Esiteks asus ülikoolilinn Lõuna-Eestis ja teiseks olid Lõuna-Eesti talud jõukamad kui Põhja-Eesti talud. Lõuna-Eesti savisegune muld oli viljakam kui Põhja-Eesti paiguti vaene paepealne muld. Konstantin Päts (1874-1956) pärines Pärnumaalt Tahkurannast. Aastal 1901 asus Päts Tallinnas ilmuma hakkava uue ajalehe Teataja toimetajaks, olles kahekümne seitsme aastane ja lõpetanud õigusteaduskonna. Toimetusse kuulusid Eduard Vilde, Johannes Voldemar Veski, Anton Hansen Tammsaare, Mihkel Martna, kes oli pärastine sotsialistide juht ja Eesti iseseisvuse pooldaja. Kuna nii Tallinn kui ka Põhja-Eesti olid majanduslikult ja kultuuriliselt mahajäänud, suunas Päts oma ajalehe sisu vaesemate kihtide õpetamiseks ja abistamiseks.