Karboksüülhapped
Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena
näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp).
Etaanhape on värvuseta, terava lõhnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hügroskoopne (vett imav)
vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Veevaba etaanhape keeb tingituna vesiniksidemete olemasolust
tema molekulide vahel +118 ºC juures, ent tema tahkumistemperatuuriks on +16,6 ºC. Seetõttu ta moodustab
madalamatel temperatuuridel jääga sarnanevaid kristalle. Sellest tulenevalt nimetatakse kontsentreeritud (99,5 %)
etaanhappe kristalle jää-äädikhappeks.
Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel (oksüdatsioonil)
3
CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O
Tööstuslikult toodetakse etaanhapet:
1) butaani oksüdatsioonil
annaabi.ee 
