1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta
väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks.12 11 https://et.wikipedia.org/wiki/Erisoojus (10.02.16) 12 https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusmahtuvus (10.02.16) 11 5. Sulamissoojus Sulamissoojus on soojushulk ja füüsikakonstant, mida on vaja ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuksaineks ja mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia. Sulamissoojus võrdub tahkumissoojusega.13 Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 14 Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. Aine sulamisel suureneb aine potentsiaalne energia, aga ei muutu temperatuur. Sulamisel aineosakest kiirus ehk kineetiline energia ei kasva, kuid muutub liikumise iseloom. Aine sulab
annaabi.ee 
