Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tahknemisel" - 3 õppematerjali

Geograafia KT  Litosfäär
2
docx

Geograafia KT "Litosfäär"

1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon ­ laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine

Geograafia → Geograafia
85 allalaadimist
LITOSFÄÄR
3
docx

LITOSFÄÄR

1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon ­ laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Litosfäär
3
doc

Litosfäär

Mineraal ­ looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kivimite jagamine tekkeviisi järgi: 1) tard- ehk magmakivimid: Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud vedelast magmast tahknemisel (süvakivimid-magmakivimid). Purskekivimid: maapinnal tekkivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast 2) Settekivimid: kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva või savi setete kuhjumine. Sete kivistub -> tekib kivim. 3) Moondekivimid: maakoores, kõrge rõhu või temperatuuri tõttu kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks Maagid: majanduslikku huvi pakkuvad metallid või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid LITOSFÄÄRI LAAMTEKTOONIKA

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun