Sulamine on faasisiire, milles tahkis läheb üle tahkest faasist vedelasse. Siirdesoojus on sulamissoojus. S.o soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga tahkise sulatamiseks sulamistemperatuuril. Sümbol: Valem: m Vaatleme molekulaarjõudude sõltuvust osakestevahelisest kaugusest r sulamisel kahe molekuli abil. Sulamise protsessis ei muutu temperatuur, järelikult ei muutu osakest kineetiline energia. Küll aga sulamiseks antakse tahkisele soojushulk m , mis läheb osakeste potensiaalse energia suurendamiseks, sest kui osakesed on aines enne sulamist väga lähedal teineteisele, valitsevad nende vahel maksimaalsed tõukejõud. Soojushulga arvel suureneb osakestevaheline kaugus r ning mingil kaugusel r indeksiga 0 on osakestevaheline tõmbejõud maksimaalne, mis määrab ära osakeste maksimaalse potensiaalse energia. Siit alates lõpeb sulamine, tõmbejõud väheneb järsult. Selle arvel
keelutsooniks. Kuna hõivatud tsoon täitub kristalliaatomite väliskatte elektronide ehk valentselektronidega, nimetatakse valentsitsiooniks. Keelutsoonie järgnev täitmata tsoon kannab juhtivustsooni nime. Kristallid elektriväljas elektrivool kristallides; elektronid ja augud Elektriõpetuses teame, et elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Tahkistes on laengukandjateks elektronid. Suunatud liikumisse tõukab laengukandjaid elektrijõud, mis neile mõjub tahkisele rakendatud elektriväljas. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. Dielektrikute tühjas juhtivustsoonis on ,,energiaruumi" avarasti, kuid seal puuduvad elektronid, mida väli võiks liikuma suunata. Valentsitsioonis on küll kõik alatasemed elektronidega täidetud, kuid väli ei saa neid kiirendada: puuduvad vabad alatasemed, mille elektrone kergitada
ja määratlemisele omavahel segi läinud olek ise (nt vedel olek), selles olekus aine (vedelik) ja selle oleku nimetus (vedel olek ) – täiesti erinevatesse mõistesüsteemidesse kuuluvad asjad. (44) aine gaasiline olek SOOJUSÕPETUS (=gaasiline olek, =gaas) oleku tunnused: aine ei oma kindlat ruumala ja on lenduv. • газ; газовое состояние вещества amorfne aine SOOJUSÕPETUS (=tahke vedelik) väliselt *tahke aine, kuid puudub *tahkisele omane kristallstruktuur. Amorfsel ainel ei ole kindlat *sulamistemperatuuri, on voolav, nt pigi, klaas. • аморфное вещество tahkis SOOJUSÕPETUS (=tahke aine, =kristalliline aine) aine, milles *aineosakesed paiknevad kindla korra järgi, iseloomulik on kindel *sulamistemperatuur. • твердое вещество; кристаллическое вещество vedelik MEHAANIKA aine vedela oleku nimetus. • жидкость
annaabi.ee 
