et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.) Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osaksed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See tähendab osaksetevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehalt üle anda vajalik soojushulk. Tahhumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutud tahkiseks. Ka see toimub kindlal temp. tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga: Qt= - m. Tahkumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskimine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude potentsiaalne energia ja ka keha siseenergia ja jääva soojushulga annab keah ära. Aurustumine ja kondenseerumine
Sulamissoojuse ühikuks on 1 J/kg. Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osakesed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga : Qt = - m. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Tahkestumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskmine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude
Sulamissoojuse ühikuks on 1 J/kg. Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osakesed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga : Qt = - m. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Tahkestumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskmine kaugus väheneb
annaabi.ee 
