radioaktiivsed. Eestis leidub mineraalvett: Aguaegkonna, Ordoviitsiumi- Kambriumi, Kambriumi-Vendi põhjaveekihis ning kristalliinses aluskorras. Eestis toodetakse/on toodetud mineraalvett Värskas, Iklas, Häädemeestes, Kärdlas ja Kuressaares. 14.Liustike teke, tüübid ja levik. Liustik lumepiirist kõrgemal raskusjõu mõjul pidevas viskoosses liikumises olev jäämass, mis on moodustunud tahkeist sademeist aladel, kus sademete talvine ladestumine ületab suvise sulamise ja sublimatsiooni. Tänapäeval on püsiva jääkatte all 11% maismaast ehk liustike pindala on ligikaudu 16 milj. km². Liustikest: 89,8 % Antartikas 9,7 % Gröönimaal 0,3 % Arktilised saared 0,2 % mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett.
30% poore. Poorsete PAFM eeliseks on see, et iga poori vib vaadelda peale õliga immutamist kui miniatuurseid lireservuaare. See kindlustab isemääritavuse isegi kogu liugelaagri või tihendi eluea jooksul. Antifriktsioonmaterjalid vivad olla valmistatud metallide (valatud vi paagutatud), grafiidi, polümeeride jne baasil. PAFM on struktuurilt komposiitmaterjalid. Nad koosnevad: - alus- e. phimetallist, - tahkeist määrdeist, - tugevdavaist lisandeist, - vedelast määrdeist. Alusmaterjalina kasutatakse pulbermaterjalist antifriktsioonmaterjalide (PAFM) valmistamiseks philiselt rauda ja vaske vi nende sulameid (joon.1). Eriotstarbeliselt on kasutusel antifriktsioonmaterjalid alumiiniumi, nikli, koobalti, volframi, molübdeeni, titaani ja nende sulamite baasil, samuti oksiidide, karbiidide ja boriidide baasil. Alusmetall peab andma materjalile piisava staatilise ja dünaamilise tugevuse,
annaabi.ee 
