Kaalude igapäevane hooldus ja kontroll on üldiselt paika pandud labori kvaliteedisüsteemi või sisekorra eeskirjadega. Enne töö algust: Kaalukambris ei ole prahti, vedelikutilku jms. Kaal peab olema vähemalt 30 min vooluvõrgus Parem variant on kaalud kogu aeg vooluvõrgus hoida. Veenduda, et kaalud on loodis. Kaalumise täpsus väljendab piire, milles suure tõenäosusega asub kaalutava objekti tõeline mass. 78. Proovi ettevalmistuse võimalused. 79. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte. 80. Filtreerimine. Filtreerimine on ainete lahutamise meetod. See on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine (filtraadi) eraldamine poorse materjali või filtri abil. Laborites kasutatakse selleks tihti filterpaberit. 81. Absoluutse ja suhtelise meetodi võrdlus. Tooge näiteid! 82. Kalibreerimisgraafiku ja lisamismeetodi võrdlus. 83. Titrimeetria põhimõte. Titrimeetria-kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs. 84
suurus – iseloomustab juhuslikku viga KORDUSTÄPSUS - kui korduvmõõtmised on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul samas laboris sama inimese poolt samades tingimustes, räägitakse korduvusest; kui pikema ajaperioodi jooksul või eri laborites või eri töötajate poolt või muul moel erinevatel tingimustel, räägitakse korratavusest 62. Proovi ettevalmistuse võimalused. Proovide puhastamine, rikastamine ja eraldamine 63. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte. Kasutatakse Proovide kontsentreerimiseks ja puhastamiseks 64. Titrimeetria põhimõte. Kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs 65. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. Gravimeetriline analüüs - sademe tekke mõõtmine 66. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafiat kasutatakse ainete puhtuse kontrollis, keskkonnareostuste määramisel, keemiliste protsesside kontrolliks jne. 67
Saagise väärtused on sageli alla 1, mis on tingitud sellest, et mitmesugustel põhjustel jääb osa analüüti määramata. Tundlikkus on analüütilise signaali muutus jagatud läbi vastava muutusega analüüdi sisalduses 89. Keemilised reaktiivid (omadused, puhtus, säilitamine) 90. Proovi võtmine ja säilitamine. 91. Kaalumine (kaalude hooldus, kontroll, kaalumise täpsus) 92. Proovi ettevalmistuse võimalused. 93. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte. 94. Filtreerimine. 95. Absoluutse ja suhtelise meetodi võrdlus. Tooge näiteid! 96. Kalibreerimisgraafiku ja lisamismeetodi võrdlus. 97. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada Titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs.
Proovi eeltöötlus • UV-Vis: Lahus - ei tohi olla hägune • HPLC, LC-MS, GC-MS: ei tohi olla hägune (vajadusel filtreeritakse) • Enamasti on vaja proov lahustada. • Proovi eeltöötluse juures on väga oluline, mis on analüüdiks. Kaks põhilist olukorda: Elementide määramine: Orgaaniliste ühendite määramine: • ei saa laguneda • saavad laguneda • metallide ja sulamite lahusesse viimine 79. Tahkefaasiekstraktsiooni põhimõte. Tahkefaasiekstraktsioon - SPE (solid-phase extraction) on ekstraktsiooni liik, mis kasutab tahket ja vedelat faasi, et eraldada lahusest mõni komponent (või aineklass). Protseduur: 1. SPE padrun konditsioneeritakse 2. Uuritav lastakse itrimeeläbi SPE padruni, analüüt jääb kinni 3. Ebasoovitavad komponendid pestakse padrunist välja 4. Analüüt pestakse välja teise solvendiga 80. Filtreerimine.