............................................................................................... 6 Järeldus.................................................................................................................................................... 7 2 Töö eesmärk Lahenduspingete määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul tööstusliku sagedusega pingel. Katseseadme põhimõtteskeem Joonis Põhimõtteskeemid lahenduspingete määramiseks tööstusliku sagedusega pingel: a) õhus ja b) tahkedielektriku pinnal. Mõõtetulemused Atmosfääri parameetrid: P(mmHg)= 755 tk(°C)= 18 tm(°C)= 17
............................. 9 Lisad ........................................................................................................................................ 10 L.1. Katsetulemuste tabelid............................................................................................................... 10 3 1. Töö käik Töö eesmärgiks on lahenduspinge määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. [1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel määratakse õhu läbilöögipinged õhus sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, mitteühtlases väljas elektroodidega varras – varras, mitteühtlases väljas elektroodidega tasapind – varras. Järgmisena määratakse õhu läbilöögipinged dielektriku pinnal sõltuvalt
tasapind-tasapind elektroodiga. sama võib öelda ka läbilöögiks vajaliku pinge kohta. Paberi ja õhu dielektrilisi omadusi võrreldes on näha, et paberi läbilöögipinge on õhu omast väiksem peaaegu 10 korda, väljatugevus on aga sõltuvalt õhu elektroodist 3-4 korda kõrgem. Õhu läbilöögiväljatugevus ühtlases väljas umbes 2,1 kVef/mm. See sobib töös saadud tulemustega, nt. tasapind-tasapind elektroodi kaugusel 7 mm mõõtsime tulemuseks 2,15 kV/mm. Ühtlase struktuuriga tahkedielektriku elektriline tugevus on elektrilise läbilöögi puhul väga suur, tavaliselt 100-300 kV/mm, ebaühtlase struktuuriga dielektrikuil on see näitaja suurusjärgu võrra väiksem. Katses kasutatud paberi struktuur on ilmselt väga ebaühtlase struktuuriga, läbilöögiväljatugevus jääb kõrgeimal juhul paar ühikut alla miinimumi (7,97 kV/mm vs. 10 kV/mm). Oma rolli võisid mängida mõõtevead, katseseadmel pinget liiga kiirelt tõstes võib
olulist rolli lisandite ioonid. Polaarsetel vedelikel lisanduvad veel vedeliku enda molekulide lagunemi- sel tekkivad ioonid (dissotsiatsioon). Temperatuuri tõustes vedelike juhtivus suureneb, kuna viskoos- suse vähenemise tõttu suureneb ioonide liikuvus. Isoleermaterjalidena praktikas kasutatavate neutraalsete vedeldielektrikute eritakistus on tava- 10 13 liselt vahemikus 10 ...10 m, polaarsetel 8 10 10 ...10 m. Tahkedielektriku mahujuhtivus on, sarnaselt vedelikega, põhjustatud lisandite ja ka dielektriku enda vabade ioonide liikumisest. Isoleermaterjali- dena kasutatavate neutraalsete tahkete dielektrikute 13 16 eritakistus on tavaliselt vahemikus 10 ...10 m, Sele 3.3. Ideaalse kondensaatori ja -takistiga 9 13 polaarsetel 10 ...10 m. asendatud dielektriku vektordiagramm
annaabi.ee 
