Ja rahwas nurrisesid Mosesse wasto ja ütlesid: Mis peame joma? Ja ta kissendas Jehowa pole, ja Jehowa näitis temmale ühhe pu, ja ta heitis sedda siñna wette, ja se wessi sai maggusaks: seälsammas teggi Ta temmale ühhe seädmisse ja kohto-seädusse, ja seälsammas kiusas Ta tedda. Ja ütles: Kui sa wöttad öiete Jehowa omma Jummala sanna kuulda ja tehha, mis öige on temma silma ees, ja temma käskude pole omma körwa pöörda ja keik ta seädmissed piddada: siis ei tahha minna ei ühteainust neist többedest so peäle panna, mis ma ollen Egiptusse-rahwa peäle pannud; sest Minna ollen Jehowa, sinno arst. (2Ms 15: 2426) Rahvas nurises Moosese tegude üle ja küsis: ,,Mida me peame jooma?" Inimesed pöördusid Jehoova poole. Jehoova näitas neile ühte puud ning heitis selle vette ja vesi sai magusaks. Veekogu ääres koostas Jehoova ühe seaduse ja seletas neile: ,,Kui te täidate Jehoova käske, võtate kuulda
Kaelanahalihas* pind Suunurk, Õlanuki, II, III roide Liigutab suunurka ja kaelanahka, platysma alalõualuu piirkond soodustab vere äravoolu alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela
moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines ka Helle, Hupeli, Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. Piiblitekstis esineb see jumalaema tähenduses, muudes tekstides üldiselt ema kui lapsevanema tähenduses (koos sellega kirjutatakse ka isast ja lastest), näiteks Uue Testamendi tekstinäites Agga temma jure tullid temma Emma ja Wennad. 19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844