Maa kujunemise ajalugu
Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine,
mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust
radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani.
Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma
läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks
maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja
raskemad ained keskosas.
Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked
tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti.
Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka
metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S
annaabi.ee 
