Vana-Egiptus
Aasia maa-alad. Alates ajast, mil langes Damaskus, pärast teda ka Iisrael, ja Juuda
väljendas oma alistuvust Assüüriale, lähenes järjekord ka Egiptusele. Taharka
võitles energiliselt selle ähvardava ohu vastu, toetudes Foiniikia linnade abile. Tal
õnnestus 673.a-l tagasi lüüa assüürlaste sissetung, kuid Assarhaddoni sõjakäik
671.a-l lõppes eduga. Pärast mitmeid lahinguid langes Memfis, Taharka põgenes.
Jättes Egiptusesse oma garnisonid, lahkusid assüürlased. See võimaldas Taharkal
õhutada Egiptuse väikekuningaid võitlusse Assüüria ikke vastu. Kuid need katsed
summutas Assurbanipal, kelle sõjavägi jõudis Teebani ja, saanud suure saagi,
pöördus tagasi Ninivesse. Egiptuses tugevdati garnisone, kuid kohalik kord
säilitati. Tugevdades oma võimu Egiptuses, otsis Assurbanipal tuge Delta
mõjukalt valitsejailt. Üks neist, Bokhorise järeltulija, Saisi linna kuningas Neho
(aristokraatia liibüa päritoluga mees), sai kingituseks hinnalise relva ja talle anti
annaabi.ee 
