Arengubioloogia kordamisküsimused 2020
Kölleri
sirbi moodustumise ja ühtlasi tule- vase iduketta
bilateraalsümmeetria eeldused luuakse juba munajuhas. Kui muna
laskub munajuhas, siis pööratakse teda kiirusega 10–15 pöö- ret
tunnis. Pööramise ajal on rebuvaene tsütoplasma, millest hiljem
kujuneb iduketas, kergem kui ülejäänud rebu. Selline
tsütoplasmatilk püüab tõusta ülespoole, mistõttu omandab
tagurpiditilga kuju. Lõigus- tumisel on tsütoplasmat rohkem iduketta
ülaservas, millest moodustub Kölleri sirp ja mis markeerib tulevase
organismi posterioorse suuna. Kölleri sirbi alumised rakud rändavad
ettepoole primaarse hüpoblasti suunas ja moodustavad
sekundaarse hüpoblasti. Epiblasti ja hüpoblasti vahele jääb linnu
embrüo blastotsööl.
- Esineb polületsitaalsetel munarakkudel, mis rebu paigutuse järgi on