Kirjanduse lõpueksam 2011
Hiljem avaldas
filosoofilisi ja ajaloolisi töid, kiites Newtoni teaduslikke vaateid. Mõne aja pärast tema
olukord kõrgemates sfäärides paranes, mees valiti ka Prantsuse Akadeemiasse. Kogus
kuulsust välismaal ning Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta oma õukonda. Friedrich osutus
aga hirmuvalitsejaks ning soovimata kauem osa võtta 'valgustatud' näitemängust, lahkus
Voltaire keisri õukonnast. Kolis Sveitsi, kus jätkas oma võitlust tagurlusega. Voltaire'i
filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise
deistidest mõjutatuna uskus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse
kehastusena, kuid kirikut kui institutsiooni nägi pigem vaimupimeduse levitajana. Voltaire'i
kriitika põhiteravik oli suunatud kiriku vägivallategude paljastamisele. Filosoofiliste tööde
kõrval jättis endast maha ka ilukirjanduslikku loomingut (eeposemahulised poeemid,
tragöödiad)
annaabi.ee 
