Vihmauss
Tahapoole suunatud harjased
ankurdavad paisunud lülisid uru seinte külge. Väga tihedast mullast võib uss end ka
tasapisi läbi süüa.
Vihmaussid neelavad kõike: huumust, liivateri ning kõdunevaid taimetükke koos
seeneniitide, pisiloomade ja bakteritega. ,, Alumise korruse" loomad käivad
maapinnalt taimelehti toomas. Seeditakse mitmesuguseid pisioleseid, eriti seeneniite,
vetikaid ja ainurakseid.
Suurem osa neelatud mineraalsest või orgaanilisest massist tuleb varsti ussi
taguotsast välja. Kõdukihis liikuvatel ussidel pudeneb see lihtsalt siia-
sinna;sügavamal elavad loomad tihendavad rooja ja lima seguga oma urgude seinu
ning ülejäägi suruvad uruavast maapinnale. Pisikeste kägarate ( koproliitide) all on
auguke. Meie vihmausside hunnikud on kuni paari sentimeetri kõrgused ja mõne
grammi raskused.
Vihmaussi väljaheide pole enam sama, mis neelatud muld. Mullaosakesed on
soolelimaga sõmerateks kleebitud. Muld on täis vihmausside hargnevaid ja omavahel