Sissejuhatus germaani filoloogiasse
osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa
keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja
armeenia.
i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses
silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen
kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud
tagavokaaliks. Vanainglise ja saksa keeles on vastavalt muutunud y(ü)-ks (cyning) ja ö-ks
(König)
kirjakeel – Kirjakeel on suulise keele vastand, see keel, mida pannakse kirja. Sellel on kindel
vorm ja reeglid. Tihti juhtub aga seda et suuline keel hakkab mõjutama kirjakeelt ning
reegleid kohandatakse.
klusiil – klusiil on sulghäälik. Õhuvool on täielikult takistatud. gbdkpt
konversioon – Konversioon on sõna lõppude kadumine. See annab inglise keelele võimaluse
annaabi.ee 
