Eesti 18. sajandil
· mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada
· piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi
· talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata
1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1
rubla 20 kop. linnaelanik.
1797 laienes nekrutiandmise kohustus siinsetele aladele, selleks korraldati hingeloendusi e.
revisjone.
1799 seadus, mille järgi tuli mõisatesse asutada magasiaitu tagavaravilja jaoks.
18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt nii vallas- kui kinnisvara
omamise õigus, mõisnik võis teda talust välja ajada, müüa ja osta.
Mõisniku kodukariõigus oli faktiliselt piiramatu.
Kogu mõisamajandus rajanes talupoja pideval sundimisel otseselt mõisa või kaudselt politsei,
kohtu, sõjaväe, riigi poolt.
Talurahvas seadustest õieti aru ei saanud ja sellest tingituna talurahvarahutused.
18. saj
annaabi.ee 
