Eesti suuline keel ja suhtlus
protsessi.
Teine põhjus on selles, et suuline tekst sünnib alati pidevas suhtluses/dialoogis kuulajaga.
Oletame, et ma luban anda sõbrale vastuse järgmisel päeval kokku saades. Ma olen selle läbi
mõelnud ja sõnastanud. Ma võin alustada oma vastust nii: Ma tulen homme ke-. Aga siis
märkan, et sõber raputab pead, andes märku, et homme ei sobi. Selle peale võtan kasutusele
varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus. Tulemuseks on taas
eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme
vajadusel ka oma varem valmis mõeldud lauset poole pealt ringi. Nii mõjutab partneri
reaktsioon alati meie teksti ja sellest ei ole pääsu.
Erinevalt kirjast annavad kuulajad kõnelejale pidevat signaale selle kohta, kuidas nad teksti
vastu on võtnud. Mõni noogutab, mõni ütleb mhmh, ahah jms. Selline tagasiside ei ole päris
vabatahtlik
annaabi.ee 
