Uurimistöö AS Tamsalu Kalor
saun ning põlevkiviõli-, hakkepuidu- ja põhuhoidla.
Pärast katlamaja valmimist 1980. aastal paigaldati katlamajja ka kolm esimest katelt:
DKVR 6,5-13 aurukatlad, mida hakati kütma raske kütteõliga (kõnekeeles masuudiga).
Hilisemate projektide käigus eemaldati aurukatlad katlasüsteemist. Praegusel hetkel
asub katlamajas neli töökorras katelt: esimese põhikatlana tegutsev hakkepuidukatel
BIO 2,5 MW; teise põhikatlana tegutsev põhukatel K-850 ja tagavarakateldena
tegutsevad põlevkiviõlikatlad FUTER-2 ning K-110.14
12 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne].
Tamsalu.
13 Kasekamp, E. (01.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
14 Samas.
7
Tamsalu katlamaja kaugküttevõrku kuulusid algselt ainult Tamsalu korterelamud ja
Tamsalu munitsipaalasutused (koolimaja, lasteaed, kultuurimaja jne). Aastate jooksul on