Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
esinemissageduste järgsummana s.o. kumulatiivse sagedusena või protsentides. Selleks jaotatakse vooluhulga
andmeid intervallideks nii, et oleks vähemalt 15- 30 intervalli (vooluhulga vahemikku). Intervallid reastatakse
alanevasse järjekorda. Nii võib kogu vaatlusperioodi andmete põhjal koostada vooluhulkade kestuskõvera ehk
vooluhulkade esinemiskõvera. Sellelt kõveralt saab määrata näiteks Q75%või Q50%, mis on 75%-se ja 50%-se
tagatusega vooluhulgad.
Vaatlusandmete põhjal saab koostada empiirilise ületustõenaosuskõvera. Selleks järjestatakse rea liikmed
kahanevasse ritta ning valemist 3 arvutatakse iga rea liikme empiiriline ületustõenaosus p.
Et empiiriline uletustoenaosuskover holmab vaid huvipakkuva naitaja moodetud vaartusi ning mootmisaastate
seas ei pruukinud olla eriti veerohkeid, annab voimalikest tippvooluhulkadest oigema pildi toenaosusteoorial
pohinev teoreetiline uletustoenaosuskover
annaabi.ee 
