Raha
( vääris ) metallraha, paberraha ja arveldusraha. Mõningatel juhtudel liidetakse
nendele ka väärtpaberid. Ülal toodud liikide kõrvale on palju muidki vahetuses
tööriistana kasutatud ja üldtunnustatud pante või võlakirju, nagu vekslid, tsekid,
pangakaardid, kliendikaardid jne.
Kui piirduda vaid viit ( või nelja ) liiki raha põhiliikideks tunnistamisega, on
probleemiks see, et raha ja mitteraha piirid jäävad määratlemata. See probleem on
aktuaalne ka raha tagatisvarude puhul. On ju harjutud pidama tagatiseks olevat kulda
ikkagi rahaks.
Raha liikideks jaotamisel tuleks arvesse võtta kaks põhiparameetrit: garanteeritust ja
emiteerimist. Raha vaheväärtuse garanteerituses eristatakse nelja põhiastet: raha
täielik sisemine garanteeritus ( kaupraha ), osaline sisemine garanteeritus
( vaegväärtuslikud mündid ), turu ja emiteerija ühine garanteeritus ( enamik tänapäeva
rahast ) ja üksnes turu poolt garanteeritus. Kui raha liigitada vastavalt tema
annaabi.ee 
