1929. aasta majanduskriis ehk Suur depressioon
sse täielikult ära keelatud), mis kokkuvõttes põhjustas tarbijaskonna vähenemist. (Adamson et al
2000: 61) Spekulatiivset mulli kartes reageeris Föderaalreserv agressiivselt ja tõstis 1928. aasta
juulis intressimäära viie protsendini, mis oli sellel ajal väga kõrge näitaja. Lisaks tõmbas
Föderaalreserv pangandussüsteemist oma rahad välja. Selle eesmärgiks oli aktsiturul
spekulatiivse mulli ära hoidmine, kuid aktsiturule see eriti mõju ei avaldanud, sest olid väga
väikesed tagatistingimused laenudele, küll aga oli sellel selgelt negatiivne mõju majanduse
aktiivsusele üldiselt. (Vallikivi 2007)
3.4 Suure Depressiooni tagajärjed
Paljude riikide valitsused ei suutnud leida pikka aega tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud
murrangu paremuse poole. Seoses sellega tekkis eeldus diktatuuride tekkeks, sest majanduskriis
tekitas pettumust demokraatias ja selle võimalustes tagada rahvale head elu. Paljud arvasid, et
olukorda võis päästa kõvakäeline võim
annaabi.ee 
