Fiskaalpoliitika
Ka Eesti
fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada.
Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb
ka vastavate riikide elanike tulusid ja varasid. (Tammeraid 1999, lk 77)
Enamikus Euroopa Liidu riikides on tulu inimese kohta ligikaudu 3 korda suurem kui
Eestis. (Tammeraid 1999, lk 77)
Alates taasiseseisvumisest on Eesti saanud miljardeid kroone tagastatmatut välisabi.
Enamus sellest on tulnud Euroopa Liidu Struktuurifondidest. Eraldi saab Eesti raha
põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks.
Lisaks on Eesti juba aastaid saanud kasutada kandidaatriikidele ja uutele liikmetele
mõeldud Euroopa Liidu Transition Facility fondi raha, oma abi on pakkunud ka
Euroopa majanduspiirkond (Norra, Island, Lichtenstein), Norra ja Sveits. (Riigi Raha
Veeb)
Euroopa Liidu asutamislepingu ühe olulisema põhimõtte- sotsiaalsusprintsiibi järgi
annaabi.ee 
