10 aastat töötuskindlustusmaksest
Kuna tegemist
oli tugeva kriisi perioodiga ning analüütikud ei näinud ette, et mõõnaaeg tabab Eestit nii pea,
siis vastavalt sellele reageeris ka töötuskindlustus. Kuigi majanduskriis oli alanud varem,
hoidsid töötukassa reservid maksemäärasid madalana, kuid 2009. a. mai alguseks süvenes
finantsiline puudujääk 600 miljoni kroonini. Ühest küljest oli see tingitud sellest, et ei oldud
arvestatud majanduskriisi globaalsusega kaasnevast välismaal töötajate tagasivoolust Eestisse,
mistõttu suurenes töötute arv veelgi. See sundis valitsust maksemäärasid tõstma -
tööandjatele 1% ja töötajatele 2%. (Tur & Viilmann, 2009.)
Piret Jänes
Esmapilgul tundus, et tehtud muudatused on piisavad ning aitab Töötukassa uuesti balanssi,
kuid 2009. a. 1. august tõsteti töötuskindlustusmakse määra tööandjatele 0,4% võrra ning