Karistusõigus
kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest
jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb
kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised).
1.2. Karistusõigusnormi sisu
Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse,
ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb.
1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
Eraõiguses toimib tagasivaatlevalt, eripära on selles, et pooled on võrdsed.
Seadus tuleb mängu sel juhul, kui pooled kokkulepet ei saavuta. Avaliku õiguse
eripära on selles, et toimib sageli ettevaatlevalt, peaks kontrollima ja toimima
juba varem, kas kõik toimib nõuetekohaselt. Kui probleeme on, tehakse vastav
ettekirjutus vms. Karistusõigus leiab, et teatud juhtudel eraõiguse ja avaliku
õiguse sekkumine pole piisav/toimiv, kahju hüvitamisest ei piisa, normi
annaabi.ee 
