Eesti iseseisvumine ja vabadussõda
Algas linnade eestistumine.
Poliitilised eeldused kujunesid välja 20.saj alguses.1905.a. revolutsioon äratas rahva
poliitilisele elule. Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. Tõusis
eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiiv-
liikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I maailmasõja käigus. Sõja
algul kitsendati baltisaksa mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas.
Mobilisatsiooni käigus rindele võetute tagasitulnutest sai hiljem sõjalise karastuse
saanud kaader tulevasele Eesti rahvaväele.
1917. aasta Veebruarirevolutsioon tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutine Valitsuse
loomine Venemaal, mille ühe tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks
administratiiv-üksuseks (Eestimaa kubermang), mis sai piiratud autonoomia (Ajutine
Maanõukogu e. Maapäev). Loodi eesti rahvusväeosad. Järk-järgult muutus aina
mõjukamaks äärmuslik enamlaste erakond, mis valmistus jõuga võimu haarama. 1917. a
annaabi.ee 
