"Loomade Farm" Georg Orwell
Ent nagu
Goldstein selles raamatus arutles, puudub aastal 1984 mõiste "sõda" sellises tähenduses
nagu meie oleme harjunud. Sõda peaks endast kujutama vahelüli, ajutist kätket, mis ühendab
kaht ajajärku. Sõda ei tohiks kujuneda ajalooks endaks.
Ma ei saa öelda, et ma nautisin seda "muinasjuttu", milleks Orwell oma jutustust pidas.
Kasvanuna üles sojuz multfilmi ja hollywood'iliku "happy endide" taustal, lootsin kuni viimase
hetkeni Lumepalli tagasitulekusse, Vennaskonna võidutsemisse, prolede eneseteadvuse
tekkimisse. Kui aus olla, tundub praegugi, et panin raamatu lihtsalt korraks kõrvale ning hiljem
uuesti lugema asudes võin kaasa elada Julia ja Winstoni õnnele, näha nende lapsi sirgumas
Kuldse Maa rohelistel niitudel. Ma küsin endalt, miks see raamat niivõrd kohutas, kuigi kohe
algusest peale lugedes oli aru saada kuivõrd irreaalne sealne tegelikkus on. Ma ei taha
uskuda süsteemi kõikvõimalikkusse. Süsteem on halb