Kui arve oli olemas, siis andsin kliendile telefoni teel teada. Klient ja ostja tulid kontorisse tagasi, tasusid arve ja said vajaliku tõendi ARK-i jaoks. Kliendid oli kiire teeninduse eest väga tänulikud ning kinkisid tänutäheks kommikarbi. Teine situatsioon oli õpetlik. Nimelt sai kliendile anda vale informatsiooni. Väitsin kliendile autoliisingu lepingu ümber tegemise eest ei pea lepingutasu maksma. Klient esitas lepingu muudatuseks taotluse. Seejärel tuli talle tagasisiside. Selgus, et lepingu muudatus on tasuline. Klient esitas kaebuse, et miks talle vale informatsiooni esitati. Kuna ma polnud enne lepingu muudatusega kokku puutunud, siis tekkis ka eksimus. Eksimust oleks saanud ennetada, küsides lisainfot kolleegidelt. Sealt ka õppetund- kui kahtled, küsi üle! 2. Milliseid neist olukordadest on osutunud keerukaimaks? Kõige keerulisem olukord oligi situatsioon, kus sai kliendile vale informatsioon anda.
Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtlemine suunaga ülalt alla Info liikumine, mis saab alguse organisatsiooni tipust, juhtkonnast ja liigub mööda n.-ö. Käsuliini ja mille põhieesmärkideks on instureerida, kontrollida, selgitada, anda tagasisidet. · Eesmärgid mida plaanitakse · Instruktsioonid mida tuleks teha · Protseduurid kuidas midagi tuleks teha (reeglid) · Soorituse jälgmine ja korrigeerimine (tagasisiside) · Õpetus Ülalt alla suhtlemine puudulikkuse korral võib tekkida mitmeid probleeme alates personali rahulolematusest kuni ebaefektiivse töötegemiseni Suunaga alt üles Info liikumine saab alguse organisatsiooni alumistelt tasanditelt ja mille põhieesmärgiks on näiteks tagasiside andmine juhtkonnale, teavitamine probleemidest jmt. Põhimõtteliselt siis ettepanekud ja kriitika. Üsna sageli juhtkonna poolt alt üles suhtlemisele nö. kaasa ei aidata põhjus on lihtne