Grupid saavad aega mõne minuti otsustada, mis tegevust jäljendada ning seejärel kantakse inspiratsiooniharjutus teistele ette. Selline väljendusviis õpetab lastele meeskonnas tegutsema, ennast loominguliselt väljendama ning arendab kujutlusvõimet. 2. Peale igat tegevust/harjutust moodustaksin juturingi. Kui arendada enesereflektsiooni, siis on lapsed ümbritseva maailma suhtes palju avatumad. Oluline on õppida kogemusest ning et laps suudaks analüüsida ning tagasisidestada oma tegevust. Näiteks peale päevast jalgsimatka metsas, istuksime lastega ringis ja räägiksime toimuvast. On võimalus kasutada kaarte, millel erinevad pildid. Igaüks valib päeva iseloomustava pildi ja kui järg jõuab temani, siis ütleb ta paari lausega, miks valis sellise kaardi ning kuidas tunneb ennast päeva lõpuks. 3. Käeline tegevus on väga oluline. Kõik, mida laps saab teha oma kätega ja mille tulemust ta näeb
tulemuslikumaks, kuid vale valiku korral võib sobimatu juht teha suurt kahju nii meeskonnale kui organisatsioonile tervikuna. Juhtidel on palju ülesandeid, millele keskenduda, kuid peamiselt on ta siiski minu meelest meeskonna ühendaja. Juhtide ülesanded sõnastaksin pigem aga juhtimisoskustena oskus selgeid ja realistlikke eesmärke püstitada ja motiveerida töötajaid neid saavutama, oskus luua usalduslik ja toetav töökeskkond ning oskus positiivselt tagasisidestada ja soodustada kaastöötajate isiklikku arengut. Nagu siit nähtub, peab hea juht tundma või oskama lugeda inimest ja inimloomust. Võib juhtuda, et algastme juhil, mõnikord ka keskastme juhil ei ole võimalik valida enda meeskonda. Sellisel juhul võib meeskonda sattuda erineva loomusega inimesi ja hea juht peaks leidma kuldse kesktee, kuidas need inimesed koos tööle panna. Niimoodi juhtus ka meie meeskonnas. Kahjuks ei suutnud aga juht meeskonda ühtsena toimima
annaabi.ee 
