oleku kohta ning suudab koordineerida juhitavaid täiturmehhanisme soovitud või sisseprogrammeeritud tulemuse saavutamiseks. Tänapäeval pole tagasisideta mõeldav enam 10 ükski automaatikasüsteem. Elektriajamites kasutatakse tagasisidet ajami asendi, kiiruse, kiirenduse, jõu, momendi, voolu, pinge ja muude suuruste juhtimiseks [4]. Tagasisidesignaalide genereerimiseks kasutatakse erinevaid andureid, mis edastavad juhtseadmele infot mõõdetava suuruse kohta. Juhtseade on varustatud regulaatoriga, mis võrdleb tagasisideandurilt saadud signaali selle väärtusega, mis on sisse programmeeritud. Näiteks, kui on tegemist konditsioneeriga, mis hoiab ruumis konstantset temperatuuri, siis edastab temperatuuriandur juhtseadmele keskkonna hetketemperatuuri. Kui temperatuur on
ja magnetvoo järgi. Selleks et tagada tehnoloogilise protsessi ettenähtud kulgemine ja kvaliteet, kasutatakse elektriajamite juhtimiseks peale ülalkirjeldatud nn ,,sisemiste" tagasi- sidede sageli ka tehnoloogilistelt anduritelt saadavaid tagasisidesignaale lõikejõu, rõhu, temperatuuri, nivoo jne järgi. Sel juhul moodustab elektriajam koos tehnoloogilist protsessi või operatsiooni läbiviiva masina või mehhanismiga automaatreguleerimissüsteemi. Tehnoloogiliste tagasisidesignaalide kasutamist iseloomustab joonisel 4.2 toodud näide. Joonis 4.2 Nüüd on elektriajam jõureguleerimisseadmeks, mille väljundkoordinaat Y (näiteks kiirus ) on juhttoimeks töömasinale ning kindlustab tehnoloogilise protsessi ette- nähtud kulgemise nii etteandesignaali Xt,e kui häiresignaali h2 muutumisel. Elektri- ajami etteandesignaaliks Xe on tehnoloogilise parameetri etteandesignaali Xt,e ja tehnoloogilise tagasisidesignaali Xt,ts summa või vahe
Joonis 2.53. Alluvkontuuridega ajami juhtalgoritm Joonisel näidatud juhtalgoritmi plokkskeem kirjeldab ajami tööd tsükli jooksul, mis pidevalt kordub. Osa tsüklist täidetakse ainult eritingimusel, siis kui selgub, et ajam pole töökorras ning tuleb peatada. Ajami normaalsel töötamisel võib eristada mitmesuguseid tsükleid. Kõigepealt on ajami normaalseks tööks vaja kolme järjestikku operatsiooni: tagasisidesignaalide mõõtmine, tulemuste võrdlemine seadesuurustega ja regulaatorite väljundsuuruste arvutamine ning pooljuhtmuunduri juhtimine. Kõigi nende operatsioonide kordamise sagedus võib olla ühesugune, kuid vastavalt vajadusele kasutatakse ka erineva kestusega tsükleid. Seejuures arvestatakse kindlaid seoseid, mis piiravad nende tsüklite kestuse valikut. Pooljuhtmuunduri juhtimise sageduse määrab konstruktsioon. Võrgust toidetavate