1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii. 2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh. Need on suunatud kuulajale eesmärgiga panna teda tegutsema või tõmmata kuulajate tähelepanu. 3) Faatilised interjektsioonid suhtluskontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid, nt jah, mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid). 4) Onomatopoeetilised interjektsioonid: 4a) elusolendite häälitsusi matkivad sõnad, nt mjäu, piiks, auh-auh, ha-ha-haa; 4b) tegevustega kaasnevaid häälitsusi matkivad sõnad, nt prõks, müts, tik-tak, pots, klips- klõps. Onomatopoeetilised sõnad on tihti reduplikatiivsed, nt kiiga-kääga, piiri-pääri, kill-kõll, müta-mäta. 15. Tegusõna e verb (verbi liigid tähenduse, objekti käände, struktuuri ja süntaktilise
kasutada mikroprotsessorit või arvutit. Tööorgani liikumise juhtimiseks tuleb mõnikord reguleerida mitut elektriajami koordinaati, näiteks tema kiirust ja voolu (momenti). Sel juhul on võimalik kasutada erinevaid struktuuriskeeme. Ühise võimendiga skeem (joonis 4.3) võimaldab reguleerida kahte elektriajami koordinaati kiirust ja voolu (momenti). Joonis 4.3 Tagasisidesignaalid kiiruse ja voolu järgi Uts,ja Uts,i antakse koos kiiruse etteandesignaaliga Ue, juhtimissüsteemi JS sisendisse, kus nad summeeritakse algebraliselt ja sel viisil moodustatud juhtimissignaaliga Uj muudetakse jõumuunduri väljundparameetrit, näiteks pinget U või sagedust f, st mõjutatakse elektrimootori EM elektrilist osa El. Lõpptulemusena muutub elektrimootori mehaanilise osa Meh, st tema võlli pöörlemiskiirus
Tüüpilisemad neist on aktiivfiltrid, operatsiooniplokid ja regulaatorid. Lineaarsete digitaalseadmete matemaatiline kirjeldamine toimub standardsel viisil. Kuna kvantimise sammud (astmed) on suhteliselt väikesed, siis on elektriajami ajakonstandid samuti väikesed. 149 4.3. Regulaatorite ehitus Juhtimise struktuur. Suure jõudlusega elektriajamid on suletud automaatjuhtimissüsteemidega, kus tagasisidesignaalid saadakse juhtimisobjektiga (muunduriga, mootoriga, töömasinaga) ühendatud anduritelt. Neid signaale töödeldakse juhtimissüsteemi regulaatorites. Nagu näitab joonis 4.5, a kirjeldatakse regulaatorit ülekandefunktsiooniga Wr(s), mis mõjutab juhtimisobjekti Wo(s), mille talitluse määravad andurid Wy(s). Juhtimissüsteemi sisendiga z* võib määrata nõutava nurkkiiruse *, joonkiiruse v*, pöördenurga * samuti aga nõutava momendi M*, voolu I* või pinge U*
annaabi.ee 
