Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nim. sundivaks jõuks. Isevõnkumine Nim. sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastumõjus. Koosneb: võnkesüsteemist, energiaallikast ja tagasisideseadisest, mis reguleerib energiaülekannet energiaallikalt võnkesüsteemile. Harmooniline võnkumine On ühtlase ringjoonelise liikumisparalleelkiirte abil saadud projektsioon sirgele. Esineb looduses väga sageli. Kirjeldamiseks kasutatakse võnkeamplituudi ja võnkeperioodi mõisteid. Harmooniliseks võnkumiseks e. siinusvõnkumiseks nim. mis tahes võnkumist. Lihtvõnkumine RESONANTS Resonants on sundvõnkumise võnkemaplituudi järsk
välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest on isevõnkumisel sagedus ja amplituud määratud ainult võnkesüsteemi enda omadustega. Isevõnkumine erineb vabavõnkumisest selle poolest, et isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastumõjus. Isevõnkesüsteem koosneb tavaliselt kolmest põhielemendist: võnkesüsteemist, energiaallikast ja tagasisideseadisest, mis reguleerib energiaülekannet energiaallikalt võnkesüsteemile. Võnkesüsteem saab perioodi vältel energia, mille ta sama aja jooksul ära annab. Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine on ühtlase ringjoonelise liikumiseparalleelkiirte abil saadud projektsioon sirgele. Harmoonilist võnkumist esineb looduses väga sageli. Keha võnkumise kirjeldamiseks kasutatakse võnkeamplituudi ja võnkeperioodi mõisted.
annaabi.ee 
