P=3, T=2. Vaata Joonis 3 versioon 2 Joonis 9. Võnkelüli Bode diagramm. K=2 T1=0,6 T2=3. Vaata Joonis 5 versioon 2 2.1. Integreerivale lülile tagasiside võimenduslüliga. Parameetrid: k1=1.2; Teha võrdluseks üks ahel ilma tagasisideta ning võimenduslüliga tagasisidega järgmised variandid Negatiivse tagasisidega k2=0,1; 2; 4.5; Positiivse tagasisidega k2=0,01; Joonis 10. Integreeriva lüli võimendusega tagasiside skeem Joonis . Integreeriva lüli tagasiseda graafik lühema aja jooksul Joonis . Integreeriva lüli tagasiside graafik pikema aja jooksul Järeldus: Graafikutelt on näha, et negatiivse tagasiside puhul stabiliseerub signaal seda kiiremini ja madalama signaali nivool, mida suurem on võimendus tagasisides. Positiivse tagasiside puhul signaal suureneb aja möödudes. 2.2. Integreerivale lülile tagasiside integreeriva lüliga. Negatiivse tagasisidega. k1=1.1; k2=0.2;2.5;5. Joonis
(väljundpinge on 1000 korda suurem ja seega kuni 10 V ning ei ole moonutatud). 11. Summaator (jälle sama, mis eelmised). Kui nelja sisendiga summaatori sisendtakistused on 22 kΩ, milline peaks siis olema tagasiside ahela takistus, et summaatori väljundpinge oleks sisendpingete summa (keskmine)? Milline peab neil juhtudel olema mitteinverteeriva sisendi takisti sisendvoolude tasakaalustamiseks? (Summa korral peab tagasiseda ahela takistus olema 22 kΩ, keskmise korral 5,5 kΩ. Mitteinverteeriva sisendi takisti peab olema esimesel juhul 5 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus e. 4,4 kΩ ning teisel juhul 4 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus ühendatuna veelkord rööbiti 5,5 kΩ takistusega ehk 2,75 kΩ.) 12. Integraator (ikka sama) Milline on operatsioonivõimendiga realiseeritud intergraatori väljundpinge 1 s pärast, kui sisendisse
7 negtagasiside01 negtagasiside2 6 negtagasiside45 postagasiside001 5 tagasisideta 4 3 2 1 0 0 1 2 3 4 5 6 Joonis 5. Integreeriva lüli tagasiseda graafik lühema aja jooksul 90 80 negtagasiside01 70 negtagasiside2 negtagasiside45 60 postagasiside001 tagasisideta 50 40 30 20 10 0
annaabi.ee 
