Bernard Kangro
Jääminek" üks kõige
ehedamaid tulemusi selles mõttes on keskse tsükli ,, Ka sõgeviku ajal" esimene luuletus
,,Mõõda aega!", mida võib kahtepidi tõlgendada mööduvast ja saabuvast ajast lähtudes,
kusjuures mõlemad neist võivad olla tuleviku sisuks.
,,Kogutud luuletusi" on Kangro luule algus ja ots ,,Reheahi" ja ,,Jääminek". See on tervikuks
koondunud ,,ajatu mälestuse" Kangro, seni veel tõelist tähendust saamata Kangro; see on
Ithakale tagasisaabunu luule, õieti neljanda perioodi Kangro, kelle kolme eelnevat me teame,
tunneme ja armastame.
Need on Hommik (,,Sonetid", 1935; ,,Vanad majad", 1937; ,,Reheahi", 1939; ,,Põlenud puu",
1945; ,,Pühapäev", 1946; ,,Seitsmes öö", 1947), Keskpäev (,,Tulease", 1949; ,,Veebruar",
1951; ,,Eikellegi maa", 1952; ,,Suvihari", 1955) ja Õhtuselgus (,,September", 1964;
,,Varjumaa", 1966; ,,Puud kõnnivad kaugemale", 1969; ,,Allikad silla juures", 1972;
,,Merevalgus. Tuuletund", 1977; ,,Tuiskliiv