Luulereferaat Ellen Niit
tegemiste kaudu vahendab mahe huumor (,,Väike roosa põrsapoju"), saateks sekka mõni
õpetussõna. Edasi juhatavad keele-ja sõnamängulised vigurlood kätte teeotsa kauni emakeele
kõlamaailma, kus iga täht teeb häält (,,Laul lugemisest").
Aastaring suubub valimiku kokkupanus jõuluootusesse, mida vahendavad kõige paremas
mõttes krestomaatiliseks muutunud jõulusalmid. Uutmoodi lüürilisi alatoone sünnib kirjaniku
filosoofilist rahu ja leebet teadmust kandvast tagasipilgust, mis tunnistab aegade ühtsust ja
maailmade habrast pidevust.
3. LUULENÄITED
,,See maa"(1967)
...et ta pidi harima maad,
kust ta oli võetud
1. Mos 3:23
See porine maa
Võtmata kartulitega
On minu
Need paakeveest põdurad niidud
Paari viletsa kuhjaga
On minu
See ohakaräämas paepealne põld,
11
See kassitappudes teeäärne räga,
See laukaraba,
See mädasoo.
Nad on minu.