Rõngassärk- paremini õhku lasi läbi, ambude ja pikkvibude kaitseks plaatvest, metallplaatidega. Kiiver-ka nägu, kilp- perekonnavapp. Jalamehed-rüütliväe abistamine. Võitlusviis Taktika enamasti lihtne- vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos vastu ja põrkasid lahinguväljal kokku, mitte tappa, vangi, et küsida lunaraha, vastasest jagu saada ausas võitluses, mees mehe vastu. Linnused Kivist, laiendati ja täiendati põlvest põlve, tornlinnustes- tagasioidlikud linnused, väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid. Rajati linnused- saarele, mäe otsa, künkale, jõekäärdu. Kõrgus peatorn keskel. Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus
esitanud nimekas Sveitsi germanist Andreas Heusler ,kes ühteaegu purustas K.Lachmannilt pärineva õpetuse ,,Nibelungide laulust" kui kahekümne üksiklaulu kompilatsioonist. Kas me teame ka midagi täpsemat eepose loojast või tekkeajast? Mõistagi on eepost püütud siduda peaaegu kõigi väljapaistvate keskaja saksa poeetidega. Eepose hoolikas analüüs näitab, et autor on eriti kodus Passaus, sellal kui ta teadmised põhjapoolsete alade geograafiast on tagasioidlikud. Mõnede ühtelangevate fraaside ja nimede järgi ,,Nibelungide laulus" ja ,,Parzivalis" on eeposte tekkeajaks dateeritud ajavahemik 1198-1204. Autoris aga nähakse Passau piiskop Wolfgeri kaaskondlast. Rohkem vaidlusi on tekkitanud autori sotsiaalne seisund ja haridus. L.Heusleriga oldi ühel arvamisel, et eepose looja on Spiilmann. Heusler möönis, et tavaliselt haritum, lugenud ja kirjaoskaja, ning põhjendas oma